Käsipidur (parkimispidur) on üks neist komponentidest, mida igapäevaselt kasutatakse, kuid mille hoolduse peale sageli ei mõelda. Kuni ühel päeval märkad, et auto hakkab parklas veerema, kuna käsipidur ei pea enam hästi kinni. Selles artiklis selgitame, kuidas käsipidur töötab, mis on levinud probleemid ja kuidas hooldust läbi viia.
Kuidas käsipidur töötab?
Enamikul traditsioonilise käsipiduriga autodel on mehaaniline süsteem – käsipiduri hoob keriib kaabli kaudu tagumised pidurid kokku. Kaasaegsematel autodel on elektroniline käsipidur (electronic parking brake, EPB), mida juhib nupp armatuurlaual – see kasutab elektrimootorit pidurite rakendamiseks.
Mehaaniline käsipidur
Traditsiooniline mehaaniline süsteem on lihtne, kuid vajab regulaarset hooldust. Kaabel on mehaaniline osa, mis venib aja jooksul – see tähendab, et käsipiduri hoob tuleb üha kõrgemale tõsta, et sama pidurdusefekti saavutada. Samuti võivad rattakingad (brake shoes) kuluda.
Elektrooniline käsipidur (EPB)
EPB on mugavam, kuid keerukam. Selle hooldus ja diagnostika nõuab tihti spetsiaalset tarkvaratööriista. Kui EPB ei tööta korralikult, süttib hoiatustuli armatuurlaual.
Käsipidurite levinud probleemid
Käsipidur ei pea enam kinni
Levinuim probleem – auto hakkab parkimisel veerema. Põhjused:
- Kaabel on veninud (reguleerimist vajab)
- Rattakingad on kulunud
- Kaabel on roostes kinni jäänud
Käsipidur jääb kinni
Vastupidine probleem – käsipidur ei vabane. Põhjused:
- Kaabel on roostes ja jäänud kinni
- Piduri silinder on kinni jäänud (drum brake)
- EPB mootoris on elektririke
Kinni jäänud käsipidur on ohtlik, kuna auto “pidurib” sõidu ajal, tekitades ülekuumenemist ja kiirendatud kulumist.
Käsipidurist tuleb heli
Kriuksumine käsipidurit rakendades võib viidata kulunud rattakingadele, roostes kaablile või kuivale mehhanismile.
Käsipidurite hooldus – mida tehakse
Kaabli reguleerimine
Mehaanilise käsipiduriga autol on reguleerimispunkt, kus kaabli pinget saab seada. Pärast reguleerimist peaks käsipidur rakenduma 3–5 klõpsuga. Liiga kergelt rakendub – kütab, liiga raskelt – mittetäiuslik ergonoomika.
Kaabli vahetus
Venenudd või roostes kaabel tuleb välja vahetada. Kaabli vahetus on suhteliselt lihttöö.
Rattakingade vahetus
Tagumiste trummelpiduritega autodel (tüüpiline odavamate autode tagatelg) tuleb rattakingad vahetada, kui need on kulunud.
EPB kalibreeerimine
Elektroonilise käsipiduriga auto puhul, eriti pärast tagumiste klotsid vahetamist, on vajalik EPB elektrooniline kalibreerimine diagnostikaseadmega. Ilma kalibreerimiseta ei pruugi EPB piduriklotsid õigesti pihta vajuda.
Käsipidurite hooldus Viru Autos
Teeme kõiki käsipiduritega seotud töid – alates kaabli reguleerimisest kuni EPB kalibreerimiseni. Tutvu meie pidurite remondi teenusega. Küsi hinnapäring oma auto jaoks.
KKK – Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti peaks käsipidurit reguleerima?
Mehaanilist käsipidurit reguleeritakse tavaliselt iga 50 000–70 000 km järel või siis, kui märkad, et see ei pea enam sama hästi. Elektroonilisel käsipiduril reguleerimist pole vaja – see kalibreerib ennast.
Kas käsipidur peab vastu mäel?
Korralikult hooldatud käsipidur peaks hoidma auto paigal ka mõistlikel kallakutel. Kui auto hakkab kallakul veerema, on käsipidur reguleerimata või kulunud.
Kas EPB-ga autol on kaabel?
Mitte kõigil. Paljudel EPB süsteemidel on asendatud kaabel elektrimootoritega tagumistel pidurisadulatekl. Struktuurselt on see hoopis erinev süsteem.
Kas käsipidurit saab kasutada kurvis aeglustamiseks?
Rally-tehnikad seda teevad, kuid tavakasutuses ei soovitata – see põhjustab kiirendatud kulumist ja võib põhjustada auto hälbimist.