Miks on suvine jahutussüsteemi kontroll nii oluline?

Suvekuumad on auto jahutussüsteemile suurim katsumus. Kui talvel on suurimaks ohuks jahutusvedeliku külmumine, siis suvel seisab süsteem vastupidise ülesande ees – hoida mootor jahedana, kui välisõhk on kuum ja auto seisab sageli liiklusummikutes. Jahutussüsteemi rikke tagajärjeks võib olla mootori ülekuumenemine, mis on üks kalleimaid remonditöid autoomanikele.

Viruautos soovitame kõigil autoomanikkel viia sõiduk enne suvehooaja algust ülevaatusele, et kontrollida jahutussüsteemi seisukorda. Õigeaegne kontroll ja väikesed ennetavad kulutused säästavad teid palju suurematest kulutustest tulevikus.

Mootori ülekuumenemise oht suvel

Mootori normaalne töötemperatuur on 85–105°C. Kui jahutussüsteem ei suuda seda temperatuuri hoida, hakkab mootor ülekuumenema. Ülekuumenemine võib põhjustada:

Kõik need remonditööd on väga kallid ja sageli ületavad auto turuväärtust. Seepärast on ennetav hooldus nii oluline.

Jahutussüsteemi põhikomponendid ja nende kontroll

Jahutusvedelik (antifriis)

Jahutusvedelik on jahutussüsteemi süda. See kannab soojust mootorist radiaatorisse, kus see hajub välisõhku. Jahutusvedelikku tuleks kontrollida nii taseme kui ka kvaliteedi osas.

Tase: Jahutusvedeliku tase laienduspaagis peab olema MIN ja MAX vahemikus. Madal tase viitab lekke võimalusele.

Kvaliteet: Vananenud jahutusvedelik kaotab oma korrosioonikaitsevõime ja võib hakata radiaatorit ja veepumpa kahjustama. Kontrolli vedeliku värvi – see peab olema hele (roheline, roosa või sinine sõltuvalt tüübist), mitte pruun või must. Jahutusvedelikku tuleb vahetada tootja soovituste kohaselt, tavaliselt iga 2 aasta järel.

Radiaator

Radiaator on jahutussüsteemi peamine soojust hajutav element. Suveks on oluline veenduda, et:

Ummistunud radiaator vähendab oluliselt jahutusefektiivsust. Radiaatori puhastamine välispinnalt on lihtne ennetusmeede.

Termostaat

Termostaat reguleerib jahutusvedeliku voolu radiaatorisse. Külmal mootoril hoiab see vedeliku ringlusest väljaspool, et mootor saaks kiiresti soojeneda. Soojal mootoril avab see ventiili, lubades vedelikul jahtuda radiaatoris. Rikki läinud termostaat (alati avatud või alati suletud) põhjustab kas aeglast soojenemist või ülekuumenemist. Termostaadi vahetus on suhteliselt odav ennetustellimus.

Veepump

Veepump pumpab jahutusvedelikku kogu süsteemi ringi. Kulunud veepumba tunnuseks on leke pumbast, ebatavaline müra mootorist (krigistamine, kolin), ülekoormatud mootor. Veepumba rike peatab jahutuse täielikult – seepärast tasub seda ennetavalt kontrollida, eriti vanemal autol.

Jahutusele ventillaator

Elektriline jahutusventillaator käivitub siis, kui auto seisab või liigub aeglaselt ja radiaator vajab lisajahtumist. Kontrolli, et ventillaator käivituks, kui mootor jõuab töötemperatuurini. Mittotöötav ventillaator on ohtlik linnaliikluses, kus auto jahutus sõltub peamiselt ventillaatorist, mitte eespoolt tuleva õhuvoolust.

Jahutussüsteemi voolikud

Voolikud transpordivad jahutusvedelikku eri komponentide vahel. Kontrolli kõiki voolikuid:

Voolikud tuleks vahetada ennetavalt iga 5–7 aasta järel, sõltumata välimusest.

Kliimaseadme seos jahutussüsteemiga

Kliimaseade tekitab täiendavat soojuskoormat mootorisüsteemile. Kuuma ilmaga töötav kliimaseade nõuab mootorilt täiendavat jõudu, mis suurendab mootori soojuskoormust. Seepärast on eriti oluline, et jahutussüsteem oleks suveks tiptop seisukorras. Kliimasüsteemi täitmist ja kontrollimist pakume meie konditsioneeri täitmise teenuse raames.

Märkimisväärsed tunnused jahutussüsteemi probleemist

Tea, millised märgid viitavad jahutussüsteemi probleemile:

Kui märkad mõnda neist tunnustest, peata auto kohe ja lase mootoril jahtuda – ärge avage kuuma radiaatorikorki! Helista meile ja tooge auto teenindusesse. Meie autoremondi meistrid diagnoosivad ja parandavad probleemi kiirelt.

Kuidas pikendada jahutussüsteemi eluiga?

Mõned lihtsad harjumused pikendavad jahutussüsteemi tööiga:

Täpse teeninduse hinnakirjaga tutvumiseks külastage meie hinnakiri lehte.

Korduma kippuvad küsimused auto jahutussüsteemi kohta

Kui tihti peaks jahutusvedelikku vahetama?

Enamiku autode tootjad soovitavad jahutusvedeliku vahetust iga 2 aasta järel või iga 40 000–60 000 km järel, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem. Mõned kaasaegsed pikaealised jahutusvedelikud võivad kesta kauem, kuid kontrolli seda oma auto kasutusjuhendist.

Mida teha, kui mootor hakkab ülekuumenema sõidu ajal?

Lülita kliimaseade kohe välja, lülita salongiküte täisele (aitab lisakahjulikku soojust hajutada), peatu ohutult, lülita mootor välja ja lase jahtuda vähemalt 30 minutit. Ärge kunagi avage kuuma radiaatorikorki. Kui probleem kordub, sõitke kohe teenindusesse.

Kas jahutusvedeliku tüüp on oluline?

Jah, väga oluline. Eri tüüpi jahutusvedelikke (G11, G12, G12+, G13 jne) ei tohi omavahel segada, kuna need võivad reageerida ja moodustada setet, mis ummistab süsteemi. Kasuta alati auto tootja poolt soovitatud tüüpi.

Kas saan jahutussüsteemi ise kontrollida?

Mõningast kontrolli saate ise teha – jahutusvedeliku tase ja värv, voolikute visuaalne kontroll. Kuid termostaadi, veepumba ja jahutussüsteemi rõhukatse nõuavad erivarustust ja erialaseid teadmisi. Soovitatav on lasta süsteem vähemalt kord aastas professionaalil üle vaadata.

Kas ainult vett saab kasutada jahutusvedeliku asemel?

Hädaolukorras saab destilleeritud vett lisada, et mootori ülekuumenemist vältida. Kuid vesi ei kaitse rooste vastu, külmub talvel ja keeb madalamal temperatuuril kui antifriis. Pärast veega täiendamist tuleb süsteem esimesel võimalusel professionaalil tühjendada ja korralik jahutusvedelik lisada.

Broneeri aeg või saada hinnapäring: viruauto.ee/hinnaparing | +372 5689 2628

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Call Now Button