Oled märganud, et su auto tõmbab sõidu ajal pidevalt paremale või vasakule? See on üks levinumaid muret tekitavaid sümptome, mis võib viidata mitmele erinevale probleemile. Mõned neist on lihtsad ja odavad lahendada, teised nõuavad põhjalikumat remonti. Selles artiklis selgitame peamisi põhjuseid ja anname soovitusi, mida teha.
Peamised põhjused, miks auto kaldub ühele poole
Vale sillastend (rataste vale asend)
Kõige levinum põhjus, miks auto kaldub ühele poole, on vale rataste asend ehk vale sillastend. Rataste toe- ja kurgistusnurgad (camber ja toe) peavad olema täpselt seadistatud. Kui mõni sõit üle suure augu on geomeetriat nihutanud, hakkab auto sõitma sirge tee asemel kõveralt.
Lahendus: 3D sillastend Viru Autos taastab rataste õige asendi.
Erineva rõhuga rehvid
Imelihtne põhjus – ühel küljel on rehvides vähem õhku kui teisel. Alaopitud rehv on “laiem” ja madalama veeremistakistusega, mistõttu auto tõmbab allaopitud rehvi suunas. Kontrolli alati kõikide rehvide õhurõhku, sh varurehvi.
Kulunud või kahjustunud vedrustuse komponendid
Kui ühel küljel on kulunud silentplokk, kuulliigend või amortisaator, võib see põhjustada auto kaldumist. Vedrustuse komponentide erinevad kulumisastmed mõjutavad auto sümmeetriat ja sõiduomadusi.
Pidurisüsteemi probleem
Kui ühe külje piduriots on kinni jäänud (frozen caliper) või piduriklotsid kuluvad ebaühtlaselt, võib auto tõmbuda selle külje suunas – eriti pidurite kasutamisel. See on ka otsene ohutus- ja kütusekulu probleem. Tutvu meie pidurite remondi teenusega.
Asümmeetrilised rehvid või vale paigutus
Mõned rehvid on suunaga (directional) – neid ei tohi paigaldada vastasküljele. Samuti erinevad rehvid omadustelt: kui ühel küljel on erineva mudeliga rehv (isegi sama mõõduga), võib auto kalduda. Kontrolli, et mõlemal küljel oleksid samad rehvid.
Rooliotsad ja roolilatt
Kulunud rooliots või roolilatt põhjustab ebaühtlase rooli reaktsiooni, mis võib tunduda nagu auto kaldub ühele poole. Sellega kaasneb sageli ka vaba mäng roolil.
Kuidas kindlaks teha, mis on põhjus?
Järgige seda diagnostikaprotsessi:
- Kontrolli rehvirõhku – lihtsaim ja kiirem samm
- Vaheta rehvid külgedega – kui probleem liigub koos rehvidega, on viga rehvides
- Lase teha sillastend – kui rehvirõhk ja rehvid on korras, on kõige tõenäolisem süüdlane vale geomeetria
- Vedrustuse diagnostika – kui sillastend ei aita, on vaja vedrustuse ja pidurisüsteemi kontrolli
Miks ei tasu probleemi ignoreerida?
Auto kaldumine ühele poole põhjustab:
- Rehvide ebaühtlast ja kiirendatud kulumist
- Suurenenud kütusekulu (suurem veeremistakistus)
- Lisakoormust rooli- ja veermikusüsteemile
- Väsimust rooli hoidmisel (eriti pikkadel sõitudel)
- Ohutusohu halvemates tingimustes (vihm, libedus)
Lahenduse maksumus
Hind sõltub põhjusest. Sillastend maksab mõnikümmend eurot. Silentplokkide vahetus on kallim. Pidurisüsteemi remont sõltub kahjustuse ulatusest. Igal juhul on odavam diagnoosida ja parandada varakult, kui lasta probleemil kasvada. Saada meile hinnapäring ja me anname täpse hinnangulise maksumuse.
KKK – Korduma kippuvad küsimused
Kas auto kaldumisega on ohutu sõita?
Lühikest aega võib sõita ettevaatlikult, kuid pikem sõitmine on ohtlik. Auto kaldub halvemates teeolustes (vihm, libedus) raskemini kontrollitavaks. Reageeri sümptomile kiiresti.
Kas sillastend lahendab alati kaldu?
Sillastend lahendab geomeetriaprobleemist tuleneva kaldu. Kui põhjus on mehaaniline (kulunud komponent, piduriprobleem), tuleb esmalt see korda teha, seejärel teha sillastend.
Kui tihti peaks sillastendi tegema?
Sillastend soovitatakse iga 20 000–30 000 km järel või kui ilmuvad sümptomid nagu kaldumine, rehvide ebaühtlane kulumine või auto “ujumine”.
Kas vana auto kaldumine on normaalne?
Ei. Igasugune selge kaldumine ühele poole on märk probleemist, olenemata auto vanusest. Vanema auto puhul võivad kulunud komponendid olla põhjuseks, kuid see vajab parandamist.
Kas rehvirõhu kontrollimine on ise teostatav?
Jah, rehvirõhu kontrolli saab teha ise rehvide täitetoruga. Korrektne rõhk on märgitud auto ukse piidal või kasutusjuhendis. Ärge kasutage rehvi küljes olevat numbrit – see on maksimaalne rõhk, mitte soovituslik.