fbpx

Kuidas rehvid kuluvad ja miks neid vahetama peab?

Heas korras rehvid on auto kõige olulisem osa. Ilma nendeta ei mängi rolli ükski teine auto hea omadus, olgu selleks siis kiirus, hea juhitavus või turvalisus. Kuna rehvid seovad autot sõiduteega, on nende kvaliteet ja seisukord määrava tähtsusega.

Rehvide korrasolekus tuleks veenduda enne iga sõidu alustamist. Rehvirõhku ja rehvide visuaalset seisukorda tuleks samuti mõõta ja hinnata regulaarselt – mida tihedamini, seda parem.

Rehvid kuluvad igasugustes tingimustes ajapikku. Kulumist saab objektiivselt hinnata mustrisügavuse jääki mõõtes. Mõõta tuleks mitmest kohast, et tuvastada ebaühtlast kulumist, mis võib reeta probleemid balansseerimata ratastest või sildadest. Uute rehvide kestvust hinnatakse optimistlikult isegi enam kui 50 000 kilomeetrit. Küll aga tuleb nagu ikka arvesse võtta Eestile omaseid autovaenulikke olusid ning hinnata rehvide seisukorda pidevalt ja kriitilise pilguga.

Kuidas osta õiged rehvid?

Rehvid on asjad, mis tuleks võimalusel osta uuena ning usaldusväärse müüja käest. Vastasel juhul ei saa kunagi täiesti kindel olla, kui palju rehve kasutatud on, kui vanad nad on ning ega need pole ebaseaduslikul teel taastatud. Rehvide puhul on väga oluliseks asjaoluks ka nende vanus. Seega võib kasutatud rehvide ostul sattuda otsa rehvidele, mis näevad välja kui uued ning nendega ongi ehk väga vähe sõidetud, kuid pikal seismisel kõvastunud rehvisegu on võtnud kõik rehvi olulised sõiduomadused ning nende rehvidega võib olla äärmiselt ohtlik sõita. Kasutatud rehvide ostul tuleks need kindlasti lasta asjatundja poolt üle kontrollida.

Kuidas rehve välja vahetada?

Loomuliku kulumise puhul on ideaalne variant välja vahetada terve jooks rehve korraga. Võrdse kulumisega rehvid tagavad parimad sõiduomadused. Rehvi purunemisel või muude defektide tekkimisel ei ole loomulikult vajalik ega mõistlik tervet jooksu välja vahetada. Küll aga tasuks siinkohal jälgida, kuidas üks või kaks uut rehvi vana jooksuga parimal moel sobitada. 

Kui terve jooks vahetamisele ei lähe, soovitatakse rehve vahetada vähemalt paaridena. Kui vahetada välja ainult üks rehv, siis tuleks see panna tagumiseks rattaks kõrvuti paari selle vana rehviga, millel on kõige sügavam mustrijääk. Kahe uue rehvi allapanekul tuleks need samuti panna tagarehvideks, kuna seal on rehvide mustrijäägi sügavus pisut olulisem, kui esirataste puhul.

Talverehvid – Nael- või lamellrehvid?

Naelrehvid on ajalooliselt olnud autojuhtide meelisrehvid talvistesse tingimustesse. Naelad või naastud, nagu neid kutsutakse, on kummi sisse sisestatud metallpesades olevad volframkarbiidist pulgakesed, mis kuluvad rehviga sarnases tempos. Naelrehvid vajavad väljavahetamist, kui märkimisväärne osa naeltest on välja tulnud või ära kulunud, või kui musti jääk on alla normmäära.

Naelrehvide suurimaks puuduseks on see, et puhtal asfaldil on nende pidurdusvõime päris tuntavalt vähendatud. Naelad põhjustavad olukorra, kus teega puutub kokku väiksem osa kummi ning pidurdamisel tekib seetõttu paratamatult libisemine. Lisaks kulutab asfaldil sõit loomulikult väga kiiresti naelu ning kannatajaks pole mitte ainult turvalisus, vaid ka rehvide eluiga ning paraku ka sõiduteed ise.

Teiseks võimaluseks on lamellrehvid. Naelte asemel kasutatukse siin ära viimaste aastakümnete arenguid materjaliteaduse vallas ning lamellrehvide näol on tegemist sellist kummisegu kasutatavate rehvidega, mis võimaldavad paremat haakumist lumisel või jäisel teel. Samuti esineb üldjuhul märksa sügavam ja keerulisem muster. Asfaldil ei kulu lamellrehv sedavõrd kiiresti ning nendega võib sõita aastaringselt, vältides seeläbi riske kevadel ja sügisel. Samuti on nad sõbralikumad meie teede suhtes.

Ometi on põhjamaistes karmides oludes naelrehvid veel au sees. Tõsise lume ja jäiste olude korral on naelrehvid endiselt eelistatum ja turvalisemana tunduv lahendus. Samuti soovitatakse naelrehve eelistada kogenamatumatel autojuhtidel. Lõppkokkuvõtteks on talverehvide tüübi üle otsustamine autojuhi enda teha, mõlemal on paraku omad plussid ja miinused.

Rehvi mustri sügavuse mõõtmine

Maanteeameti on sätestanud konkreetsed nõuded rehvi mustri sügavuse kohta. Rehvi mustri sügavust mõõdetakse rehvi mustri kesksoones.

Talverehv – minimaalne 3,0 mm, soovitatavalt 4,0-5,0 mm

Suverehv – minimaalne 1,6 mm, soovitatavalt 3,0-4,0 mm

Ära unusta õiget rehvirõhku

Heas korras rehvidest pole suuremat tolku, kui neis olev õhk on vale rõhu all. Korrektne rõhk tagab optimaalse juhitavuse ja kütusekulu ning vähendab rehvide enda kulumiskiirust. Kui autot kasutatakse igapäevaselt, tuleks rehvirõhku kontrollida vähemalt paari nädala tagant, või tihedamini juhul, kui on märgata muutuseid auto sõiduomadustes. 

Tasub ka teada, et visuaalselt rehvide vaatlemine neis oleva õhu hindamiseks ei ole eriti pädev lahendus, kuna tänapäevased rehvid on visuaalselt arusaadavalt tühjad alles umb 50% õhuga. Rehvirõhku saab kontrollida ja õigeks muuta enamikes tanklates selleks ettenähtud kasutajasõbralike kompressormasinatega.

Õige rehvirõhk on üldjuhul kirjas juhi ukse siseküljel oleval sildil (mõnel vanemal autol ka kütusepaagi luugi siseküljel vms) ja omanikujuhendis. Kui sildid on kulunud või omanikujuhend kadunud, aitab Google või autotöökoda.