Ohutu autosõidu olulisemaid tegureid on korras pidurid. Pidurisüsteemi keskseks osaks on piduriklotsid, mis on oma töö iseloomu tõttu ka kõige tihedamini vahetatavad osad pidurisüsteemis.
Piduripedaali vajutades surutakse piduriklotsid pidurisadulates olevate kolvide poolt vastu piduriketast, mis tekitab piduriketta vastu suure hõõrdumise ning auto pidurdab. Igikestvaid piduklotse veel välja töötatud ei ole ning ühtlase ja efektiivse pidurdamise säilimiseks on aegajalt vaja piduriklotsid välja vahetada.
Et liigselt kulunud või muul moel rikkis piduriklotsid õigeaegselt ära tunda, toome välja 5 tavalisemat sümptomit, mis peaksid autojuhi tähelepanu äratama.
Allpool on välja toodud vigaste piduriklotside 5 kõige levinumat sümptomit:
Kõige ilmsem indikaator liigselt kulunud piduriklotsidest on piduri hoiatustule põlema süttimine. Piduriklotsid on varustatud anduritega, mis annavad autole märku, kui klotsid on normmäärast rohkem kulunud.
Kuna piduri hoiatustuli on üldjuhul universaalne ning selle põlemine võib tähendada ka muid pidurisüsteemiga seotud probleeme, siis ei ole probleem ilmtingimata piduriklotsides ning üle tuleks kontrollida ka muud osad. Selle osas oskavad aidata mehaanikud.
Tavaliseks sümptomiks kulunud piduriklotside puhul on ka kriiksuv heli pidurdamisel. Liigselt kulunud piduriklotsid eritavad hulgaliselt tolmu, mis klotside ja ketta vahele kogunedes hakkab helisid tekitama. Lisaks on paljudele piduriklotsidele paigaldatud kulumismärguandjad, mis klotsi liiga õhukeseks kulumise korral hakkavad piduriketast puudutama, tekitades metall vastu metalli kontakti läbi kriipivat metalset heli.
Pidurite vilisemine ja kägisemine võib tuleneda ka oksüdeerunud või muul moel määrdunud piduriketastest. Ka selle ilmnemisel võib arvestada, et pidurid ei tööta ilmselt 100% efektiivsusega ning pidurikettaid peaks alati püüdma hoida puhtana roostetolmust, õlist ja klotside kulumisest tulenevast tolmust.
Piduriklotside seisukorda saab hinnata ka piduripedaali tunnetuse põhjal. Kui piduripedaalile vajutades tundub pedaal vetruv või liiga tugevat vastupanu osutav, siis on suure tõenäosusega probleem piduriklotsides. Piduriklotside vahetus tuleks sellisel juhul kindlasti ette võtta.
Vigastest piduritest võib märku anda vibreeriv piduripedaal. Pedaal võib vibreerida nii sellel jalga lihtsalt hoides kui ka pedaali vajutamisel. Tihti on sellisel juhul samuti peamiseks kahtlusaluseks piduriklotsid või –kettad.
Samuti võivad erinevad vibratsioonid piduripedaalis olla vigase ABS-anduri tunnuseks. Kui klotside vahetusel probleem ei kao, tasub teha põhjalikum diagnostika.
Kõige ilmsem ise tajutav probleem on pidurite ebakorrektne toimine oma põhitööl ehk pidurdamisel endal. Kui pidurdusteekond on pikenenud või võtab auto peatamine tavatult kaua aega, on viimane aeg piduriklotsid välja vahetada.
Tõenäoliselt teeb sellisel juhul piduriklotsi tööd juba paljas metallplaat, kuhu piduriklotsi kare materjal tavaliselt kinnituma peaks. Selliste piduritega sõitmine on ohtlik ning autojuhile endale kui kõigile kaasliiklejatele.
Siinkohal on paslik välja tuua, et esmaste tunnusmärkide ilmnemisel ei ole auto veel ilmtingimata sõidukõlbmatu ning piduritel on kombeks enne täielikku töövõime kaotamist endast varakult märku anda. Küll aga ei tasu piduritega seonduvaga liigselt venitada, kuna rahuliku sõidustiili korral ei pruugi igapäevastel sõitudel pidurite täielik potentsiaal rakendatud saada ning ootamatus olukorras nt äkkpidurdust tehes võivad need oodatust kehvemini töötada.
Lisaks tekitavad kehvas korras piduriklotsid muude pidurisüsteemi osade kiiremat kulumist, võivad suurendada kütusekulu jne.
Näpud õliseks ehk millised tööriistad koduseks autoremondiks soetada? Mida ja kuidas ise remontida? Mitmed lihtsamad mehaanikutööd on võimalik autoomanikul ise ilma suurema teadmiste- ja vahenditepagasita
Avariijärgse tegevuse ABC. Kuidas töötab kindlustuspakkuja kulul remont? Esimesed asjad esimesena Liiklusõnnetuses osalejana on esmatähtis inimeste elud ja tervis. Kui aga õnnetuses kõik terveks jäänud
Kõik rehvivahetusest – mida teada autorehvide vahetamise kohta? Kuidas rehvid kuluvad ja miks neid vahetama peab? Heas korras rehvid on auto kõige olulisem osa. Ilma
Kuidas aru saada, et rehvid vajavad väljavahetamist? Rehvid ühendavad autot sõiduteega. Sellele lihtsale, kuid olulisele asjaolule toetudes saame aru, et olgu auto muus osas nii
Kuidas ära tunda kulunud piduriklotsid? – 5 levinumat sümptomit Ohutu autosõidu olulisemaid tegureid on korras pidurid. Pidurisüsteemi keskseks osaks on piduriklotsid, mis on oma töö
Mis mu autol viga on? – Suur abimees veaotsingul Tavaline autokasutaja kasutab oma autot punktist A punkti B jõudmiseks ning võtab iseenesestmõistetavalt, et auto töötab
Rehvid telli internetist – 3 põhjust, miks seda teha Talverehvihooaeg on peatselt käes. Kas tasuks juba varakult poodi järjekorda minna, enne kui paremad rehvid välja
Kõik, mida pead teadma auto mootorist Saage tuttavaks – sisepõlemismootor Kuniks elektrimootorid veel lapsekingadest välja kasvamas on, liiguvad teedel vähemasti mõnd aega vanad head sisepõlemismootorid.
Kasutatud auto Saksamaalt – kas tasub? Kuidas kasutatud autode toomine käib? Saksamaalt ja mujalt Lääne-Euroopast on Eestisse autosid toodud juba pikka aega. Koos üldise info
Mida silmas pidada kasutatud auto ostmisel? Miks kasutatud autosid ostetakse? Tihtipeale on kasutatud auto ostmine mõistlik lahendus. Auto kaotab esindusest välja veeredes juba suure osa
Lüpsmiskultuurist ehk kust leida usaldusväärne ja rahakotisõbralik autotöökoda? Elame ajal, kus engineered to fail ( eesti k “ehitatud purunema” ) põhimõte on autotööstuses tugevasti kanda
Autoremonditöökoda vs tehnoülevaatus Autoremonditöökodade igapäevatöös esineb sageli juhtumeid, kus autoomanikud on töökoja poole pöördunud sooviga remontida või välja vahetada mõni kohustuslikul tehnoülevaatusel saatuslikuks saanud detail
Mootoririhmast ja selle vahetamisest Mis on mootoririhm? Auto mootori keskseks, siduvaks osaks on mootoririhm ehk hammasrihm. Mootori osadeks on muuhulgas erinevad mehaanilised osad, mille omavaheliseks
Mida pead teadma auto vedrustusest Juhitavus ja sõidusujuvus Auto juhitavus sõltub olenemata auto võimsusest või aerodünaamilistest omadustest ennekõike vedrustussüsteemist. Et auto oleks juhitav ning auto
Auto rooste ja kuidas seda vältida Rooste on üks auto suurimaid vaenlaseid. Eesti kliima ning soolatud teed pikal talveperioodil tekitavad aga paraku roostele ideaalse kasvulava.
8 põhjust, miks töötada Viru Autos Viru Auto tiim on väike ja ühtehoidev. Firma põhiväärtused on inimeste ja oskuste väärtustamine. Viru Auto kasvab ja areneb kiiresti
Näpud õliseks ehk millised tööriistad koduseks autoremondiks soetada? Mis on sillad ja miks nende osad kuluvad? Auto sillaosad on teadupärast üldiselt nn kuluosad, mis hooldusremontide
Mida pead teadma auto värvimisest? Värv on auto välimuse juures üks silmapaistvamaid ja olulisemaid elemente. See on esimene asi, mida nii autoomanik kui teised liiklejad
5 nippi, mis aitavad auto ülalpidamiskulusid vähendada Auto ülalpidamiskulud võivad olla paljudel juhtudel rahakotile üsna laastava mõjuga. On vana tõde, et uuema ja kallima auto
Kuidas aru saada, et on aeg siduri väljavahetuseks? Manuaalkäigukastiga autodele on iseloomulik siduripedaali olemasolu, millega juht ise käiguvahetusi ning kohaltminekuid jms juhtima peab. Automaatkäigukasti puhul
Pidurite ja veermiku remont – mida peaksid teadma? Kui mootori ülesanne on autot edasi vedada, siis veermiku oma on piltlikult öeldes tagada teel veeredes mootori
Konditsioneeri täitmine ja kliimaseadme süsteemi kontroll Auto konditsioneeri tööpõhimõte seisneb surve all hoitavas külmutusagensis, mis peab konditsioneeri korralike jahutavate omaduste säilitamiseks olema täidetud optimaalses koguses. Konditsioneerist tulev jahe
Tehnoülevaatuse eelne autohooldus ja -kontroll Uue autoga tuleb tehnoülevaatusel käia iga kolme aasta tagant. Uuema, kui 10-aastase autoga iga kahe aasta tagant ning vanemate sõidukitega
Diagnostika ja veakoodid Tänapäeva autod sisaldavad kümneid eri ülesandeid täitvaid arvuteid. Nende põhiülesandeks on sõiduki erinevate komponentide töö monitoorimine ja/või tõhustamine, tagades seeläbi komponentide töö