fbpx

Tavaline autokasutaja kasutab oma autot punktist A punkti B jõudmiseks ning võtab iseenesestmõistetavalt, et auto töötab nii nagu peab. Keegi meist ei eelda igapäevastel sõitudel, et auto võiks mõne probleemi tõttu ootamatult teepervele jääda. See lööb segamini päevaplaanid, me ei jõua õigeks ajaks tööle või lapsi kooli viia, nädalavahetuse plaanid lähevad luhta.

Tõsiste probleemide teke on äärmiselt tüütu ja stressi tekitav. Seda eriti juhul, kui probleemid ilmnevad ootamatult ning me ei ole neid osanud ennetada. 

Sageli probleemid enne ilmnemist märku ei anna, vähemalt sama sageli aga annavad. Järgnev blogipostitus on mõeldud tavalisele autojuhile, aitamaks ennetada probleemide teket ning oskamaks neid tekkimisel mõista.

Suurema osa ajast töötab auto nii nagu peab ning autojuht ei pea kapoti või auto põhja all toimuva üle suuremat huvi tundma. Kui aga midagi valesti läheb, võime sattuda olukorda, kus veidi suurem teadlikkus auto hingeelu kohta tuleks suureks suureks plussiks.

Säästab aega ja raha ning tagab kvaliteedi

Elukutselise mehaaniku jaoks on veatuvastus märksa lihtsam ning töökodadesse võib piltlikult pöörduda ka stiilis „autoga on midagi viga“. Suure tõenäosusega leitakse viga üles ka sedaviisi. Küll aga on esmase veatuvastuse enda peale võtmine tihtilugu kasulik nii ohutu sõidu kui rahakoti huvides. Niiviisi on võimalik valida ka spetsiiflise probleemiga tegelevaid töökodasid, säästes seeläbi aega, raha ning saades kvaliteetsema tulemuse.

Üllatavalt paljude probleemide lahendus ei käi tihti üle jõu ka mõne korra elus kruvikeerajat käes hoidnud autojuhile endale. Paljude probleemide alget on võimalik tuvastada visuaalsel kontrollil, lõhnade või helide põhjal jne. 

Järgnevalt teeme ülevaate levinumatest ise tuvastatavatest probleemidest, mida ära tunda lõhna, heli või selge iseloomuliku tunde järgi autoga sõites.

Lõhnameele kasutamine veaotsingul

Lõhnab nagu põlev puit või kumm – Viga on suure tõenäosusega kas siduris (põlevat puitu meenutav lõhn) või ülekuumenenud pidurites või rehvides. Esimest võib tekitada ka siduri „libistamine“. Kui sidur on korras ning ise libise, tasuks harjutada sidurit mitte „libistama“. Nii mõnelegi võib seega libiseva siduri lõhn meenutada esimesi sõidutunde autokoolis.

Lõhnab nagu vingugaas – Probleem väljalaskesüsteemis, mis tekitab vingugaasi lekkimist autosse. Vingugaas iseenesest on osa mootorist tekkivaist heitgaasidest, seega selle esinemine põlemisprotsessis ei ole iseenesest probleem. Küll aga viitab selle tundmine autosõidul vigasele väljalaskesüsteemile.

Lõhnab nagu kütus – Mõni kütust töötlev osa lekib. Probleemsed võivad olla pragunenud või mõranenud kütusevoolikud. Lõhna võivad tekitada ka kütuseaurud, ehk siis mõni kütuseaurude süsteemi komponent võib olla vigane.

Lõhnab nagu kuum või põlev õli – Mootoriõli leke, kulunud tihend.

Lõhnab nagu hallitus – Vahetust vajab salongiõhufilter. Aurusti viga või vesi autos. Tasub kontrollida autot niiskete kohtade järele. Paljudel autodel on võimalik üles tõsta porimattide all olevat vaipa ning vaadata, kas sealt on niiskus põhja alt sisse pääsenud. Teine hea koht niiskuse kontrolliks on tagavararatta pesa pagasnikus. On autosid, mille aku asub samuti pagasniku põhjas ning selle märjaks saamine võib ohtlik olla. Auto keresse pääsenenud vesi ja niiskus tekitavad lisaks hallitusele roostet.

Lõhnab nagu väävel – Vigane katalüsaator või ülelaetud autoaku. 

Lõhnab nagu midagi magusat – Suure tõenäosusega lekib jahutusvedelik. Magusat puhastusvahendi lõhna võib tekitada ka lekkiv klaasipesuvedelik.

Kuulmismeele kasutamine veaotsingul

Kõlab nagu paugutamine või peksmine – Vigased õõtshoovad, juhthoova või muud puksid, lahti tulnud pidurisadul.

Kolksumine aukudest läbi sõites – Vigased puksid, stabilisaatorid, kuulliigendid või muud vedrustuse osad.

Klõpsumine või plõksumine – Vigased amordid, rummud, lahtised rihmad või pingutid, madal mootoriõlitase, väsinud aku.

Kriuksumine pöörates – Roolivõimuõli tase on madal, probleemne roolivõimu rihm, amordid, kuivad või kahjustunud puksid ja kuulliigendid, stabilisaatorite otsad. Muud probleemid roolivõimuga. Proovi aru saada, kust heli täpsemalt tuleb.

Krigisevad pidurid – Liigselt kulunud piduriklotsid, mustus või saaste pidurikomponentidel, ebakvaliteetsed piduriklotsid, korrodeerunud pidurikettad. Kriuksuvad heli tekitavad piduriklotsidele paigaldatud kulumisindikaatorid, mis hakkavad klotsi piisaval kulumisel vastu piduriketast käima. See on heaks märguandeks, et viimane aeg on klotsid välja vahetada.

Krigisev käiguvahetus – Kulunud sidur või käigusünkroniseerijad, purunenud hambad käigukasti hammasratastel, vähene või saastunud käigukasti- või differentsiaaliõli.

Krigisev heli võtme keeramisel – Probleemne starter. Halvemal juhul sidur, hooratas või surveplaat.

Kulisemine ja mulisemine – Probleemid jahutusvedelikuga, või probleemid jahutussüsteemis. Vigane plokikaanetihend, ülekuumenev mootor. Mõnede autode puhul on kulisev heli teatud olukordades tavaline ning muretsemiseks ei pruugi põhjust olla.

Susisemine – Kulunud voolikud ja torud, lekkiv jahutusvedelik, ülekuumenev mootor. Probleemid piduritega.

Sumisev heli rataste juurest – Liigselt või ebaühtlaselt kulunud rehvid, vigased rattalaagrid.

Metalne koputav heli – Madal mootoriõlitase, paigast ära ajastus, kütusesegu, oktaanitase. Ülekuumenev mootor.

Tunnetuslik veaotsing

Ventilaatorist ei tule õhku – Võimalikeks vigadeks on läbipõlenud kaitsmed, vigased releed või puhurite mootorid. Samuti võib viga olla puhuri takistis, ummistunud õhu sisselaskes, või siis on puruks mõni õhuvoolik.

Piduripedaal käib raskelt – Viga pidurivõimendis, lekkivas vaakumtorus või mõnes pidurisüsteemi osas. Suure tõenäosusega võivad vahetamist vahetada piduriklotsid või -kettad.

Piduripedaal on tavalisest madalamal – Hüdraulikasüsteemis on õhk sees või esineb leke pidurivoolikutes või piduri peasilindris. Pidurikettad on paindunud või tagumised pidurid on valesti seadistatud.

Piduripedaal vibreerib – Viga taaskord ilmselt pidurisüsteemis. Kulunud piduriklotsid või -kettad. Võimalikuks probleemi tekitajaks võivad olla ka rattalaagrid või -poldid ja -mutrid.

Vetruv, hüplev, ebastabiilne sõit – Kahjustada on saanud amordid, amordipadjad või vedrud. Vedrustus ei ole piisavalt määritud määrdeainega ning on kuiv. Rehvirõhud on valed või on rehvid liigselt kulunud.

Auto vajub kurvides küljelt küljele – Katkine, lahtine, või kulunud vedrustus. Probleemsed amordid või stabilisaatorid. Jällegi ka kulunud rehvid või vale rehvirõhk.

Käigud vahetuvad raskelt – Lekkiv, vananenud või saastunud käigukastiõli, vigased käigukasti solenoidid. Viga võib olla ka kulunud siduris.

Tõmblemine suurel kiirusel – Vigane õhuvoolu andur, kütusepump või silindrid.

Auto kisub ühele poole – Kinni kiilunud amordid, kõverad või katkised vedrustuse osad, kõver šassii (nt avarii tagajärjel), erineva suurusega või ebaühtlaselt kulunud rehvid. Veermik võib olla reguleerimata (aitab sillastendi tegemine). Vigased võivad olla rattalaagrid või roolihoovastik. Pidurdades emmale-kummale poole kiskumine võib olla märk ebaühtlasest rehvirõhust, piduri- või vedrustusprobleemi vigadest.

Värisev või vibreeriv auto – Rehviprobleemid, tõrkuv mootor, kõverad pidurikettad, kulunud mootorikinnitused, vedrustuse probleemid.

Auto või rool väriseb pidurdades – Kõverad või ebaühtlased pidurikettad, kulunud piduriklotsid.

Siduripedaal ei tööta korrektselt – Katkine siduritross, katkine ühendusvarras, siduriõli puudumine, siduri peasilindri tõrge.

Värin, vibratsioon või pulseerimine mootoris – Kulunud süüteküünlad ja juhtmed, lahtised või katkised voolikud ja torud, lahtised akuühendused, oma elu ära elanud õhufilter (-filtrid), väljaveninud rihmad või vigane hammasrihm.

Rool käib raskelt – Vigane roolivõimu pump või vähene õli, roolivõimu rihma kulumine, kahjustada saanud rooliraam, vale rehvirõhk.

Rool väriseb – Balansseerimata rattad, lahtised rattapoldid, vigased rattalaagrid, kulunud rehvid või kõverad pidurikettad.