fbpx

Kõik, mida pead teadma auto mootorist

Saage tuttavaks – sisepõlemismootor

Kuniks elektrimootorid veel lapsekingadest välja kasvamas on, liiguvad teedel vähemasti mõnd aega vanad head sisepõlemismootorid. Mootori ehitus on keerukas ning selles esinevad võimalikud probleemid äärmiselt mitmekesised, sõltuvalt konkreetse mootori eripäradest. Et mootorit kimbutada võivaid probleeme ennetada ning õigeaegselt ära tunda, teeme siinkohal lihtsa ülevaate sisepõlemismootori tööpõhimõttest.

Suurimaks mootori osaks on mootoriplokk ja selles olevad silindrid. Kas teadsid, et auto liikuma panemiseks toimuvad nendes väga tiheda intervalliga kontrollitud väikesed plahvatused? Selle lihtsa asjaolu tõttu on autol vaja kütust, mille süütamisel need plahvatused tekkida saaksid. Plahvatused toimuvad silindri ülemises osas, silindri alumises osas, kolviga eraldatult asub karter.

Mootoriplokis olevate silindrite asetusest tuleneb ka mootori liigitus ridamootoriks, kus silindrid on – nagu nimetusest järeldada võib – üksteise järel reas, või V-asetusega mootoriks, kus silindris on V tähe kujuliselt kahes erinevas reas (nt V6 või V8 mootorid).

Kuidas mootor töötab?

Silindrites teevad tööd kolvid, mis liiguvad silindris kontrollitult üles-alla, tõmmates pumba kombel õhu ja kütuse segu ning seda siis ka välja surudes. Kolvidel on ümber rõngad, mis takistavad õhul ja kütusel silindrite alla – karterisse sattumast.

Katkise kolvirõnga tunneb ära summutist tuleva sinakasmusta tossu järgi, mida ignoreerides võivad kolvirõngad põhjustada juba suuremaid probleeme – kriipida silindri sisemust ning tuua endaga kaasa kuluka remondi.

Kolve liigutab väntvõll, mis ühendub kolvidega kepsude abil, et muuta väntvõlli pöörlemine silindrite suhtes kolvidele vertikaalseks.

Silindrite kohal teeb tööd klapiajam, mis asub plokikaanes ning mille ülesandeks on silindri põlemiskambritesse siseneva ja väljuva gaasi ajastamine. Selle põhikomponendiks on nukkvõll. Igal silindril on nii sisse- kui väljalaskeklapid, vastavalt millele on nukkvõllil nukid, mis nende tööd reguleerivad. Nukkvõlli veab edasi hammasrihm või kett. Seetõttu on rihma seisukord ja selle eest hoolt kandmine ka sedavõrd oluline.

Üks-kaks-kolm-neli, kaks-kaks-kolm-neli

Kindlasti on autodega kokku puutunud inimesele jäänud kõrvu ka mootori taktid. Enamik mootoreid on neljataktilised. See tähendab, et ühes mootori töötsüklis on neli takti. Tegemist ei ole autotootjate kokkulepitud muusikalise eelistusega, vaid neljal taktil on tööprotsessis oma kindel ülesanne. Neli takti koosneb kolvide kahest üles- ja kahest allaliikumisest silindrites. 

Esimeses taktis toimub sisselase, ehk eespool mainitud nukkvõlli nukk avab silindri kohal oleva klapi ning parasjagu alla liikuv kolb tõmbab tekkinud vaakumi abil põlemiskambrisse plahvatuse tekkeks vajamineva koguse kütuse ja õhu segu.

Teises taktis liigub kolb uuesti üles ning surub parajal hulgal põlemiskambrisse jõudnud kütuse ja õhu segu kokku, tekitades selles rõhu. Seejärel ei liigu kolb veel alla, vaid üles – ülemisse “surnud” seisu. Samal ajal annab süüteküünal sädet ning kokkusurutud segu plahvatab.

Plahvatusest tekkinud surve surub kolvi jõuga uuesti alla ning paneb liikuma väntvõlli. Sellest tulenebki mootori töö ning kolmandat takti nimetatakse töötaktiks.

Neljandas taktis jõuab kolb plahvatusest saadud surve abil alumisse “surnud” asendisse ning nukkvõll avab väljalaske klapi. Kolb liigub uuesti üles ning surub heitgaasid põlemiskambrist välja. Protsess saab korduda.

Selline on laias laastus sisepõlemismootori tööpõhimõte. Loomulikult esineb ka hulganisti modifikatsioone, näiteks turbomootorites kasutatakse neljandas taktis põlemiskambrist välja heidetud heitgaasid uuesti ära, saates need turbiini, mis omakorda võimaldab esimeses taktis tekitada silindrisse võimsama rõhu. Sedaviisi on võimalik väiksemaid mootoreid piltlikult öeldes võimsamini tööle panna ning paljud tänapäeva autod ka turbiine kasutavad.

Murekohad mootoris

Tüüpilised probleemid mootoriga tulenevadki nendest, nüüdseks juba ehk veidi selgematest mootori komponentidest. Tuletame esmalt meelde kolvid ja kolvirõngad, mille töö läbi toimuvad kõik neli takti silindrites. Kuna kolvid on pidevas liikumises ja hõõrdumises, võivad kolvirõngad paratamatult ühel hetkel läbi kuluda või mõraneda. Karteris sisalduv õli võib selle tulemusena sattuda põlemiskambrisse ning seal paksu pahandust tegema hakata.

Väntvõlli ja selle kinnituvaid kolbe ühendavad liulaagrid ehk saaled. Kuna ka need saavad kõvasti vatti, võivad nad aja jooksul läbi kuluda. Tavapäraselt hakkab mootor sel juhul tegema ragisevat või kolisevat häält. Selle vastu on parim rohi regulaarne mootoriõli vahetus ettenähtud intervallide järel, kuna terve väntvõll istub terve oma elu üleni õli sees ning ilma selleta ei saa.

Hammasrihma töö olulisusest me eespool juba rääkisime. Selle purunemist või tõrkeid ootama jääda pole mõtet. Hammasrihma tuleks kindlasti vahetada ennetavalt hooldusjuhendis väljatoodud intervalli tagant.

Õli, õli ja veelkord õli

Mootori vastupidavuse ja korrektse töö saab tagada vaid ennetav hooldus. Mootoriõli tuleb vahetada regulaarselt ja kasutada vaid ettenähtud õli. Hammasrihma tuleb vahetada ennetavalt juba enne sellega kaasnevate tõrgete tekkimist vastava intervalli tagant. Auto ostmisel tasub tutvuda vastava mootori eripäradega. Näiteks on diiselmootoritel ning turboga mootoritel omad nüansid, mida autoomanik tähele panna võiks.

Kokkuvõtteks hoiab mootorit töökorras heaperemehelik kasutus, sujuv sõit ja õigeaegne hooldus. Mootor vajab oma tööks puhast ja värsket, endale sobivat õli ja seda peaks iga autoomanik alati meeles pidama.

Autoremont

Kõik, mida pead teadma auto mootorist

Kõik, mida pead teadma auto mootorist Saage tuttavaks – sisepõlemismootor Kuniks elektrimootorid veel lapsekingadest välja kasvamas on, liiguvad teedel vähemasti mõnd aega vanad head sisepõlemismootorid.

Loe lisa
Autoremont

Kasutatud auto Saksamaalt – kas tasub?

Kasutatud auto Saksamaalt – kas tasub? Kuidas kasutatud autode toomine käib? Saksamaalt ja mujalt Lääne-Euroopast on Eestisse autosid toodud juba pikka aega. Koos üldise info

Loe lisa
Tiim

Mida silmas pidada kasutatud auto ostmisel?

Mida silmas pidada kasutatud auto ostmisel? Miks kasutatud autosid ostetakse? Tihtipeale on kasutatud auto ostmine mõistlik lahendus. Auto kaotab esindusest välja veeredes juba suure osa

Loe lisa
autoremont
Autoremont

Autoremonditöökoda vs tehnoülevaatus

Autoremonditöökoda vs tehnoülevaatus Autoremonditöökodade igapäevatöös esineb sageli juhtumeid, kus autoomanikud on töökoja poole pöördunud sooviga remontida või välja vahetada mõni kohustuslikul tehnoülevaatusel saatuslikuks saanud detail

Loe lisa
mootoriremont
Autoremont

Mootoririhmast ja selle vahetamisest

Mootoririhmast ja selle vahetamisest Mis on mootoririhm? Auto mootori keskseks, siduvaks osaks on mootoririhm ehk hammasrihm. Mootori osadeks on muuhulgas erinevad mehaanilised osad, mille omavaheliseks

Loe lisa
autoremont
Autoremont

Mida pead teadma auto vedrustusest

Mida pead teadma auto vedrustusest Juhitavus ja sõidusujuvus Auto juhitavus sõltub olenemata auto võimsusest või aerodünaamilistest omadustest ennekõike vedrustussüsteemist. Et auto oleks juhitav ning auto

Loe lisa
autokontroll diagnostika elektroonika süsteem
Keretööd & värvimine

Auto rooste ja kuidas seda vältida

Auto rooste ja kuidas seda vältida Rooste on üks auto suurimaid vaenlaseid. Eesti kliima ning soolatud teed pikal talveperioodil tekitavad aga paraku roostele ideaalse kasvulava.

Loe lisa
Tiim

8 põhjust, miks töötada Viru Autos

8 põhjust, miks töötada Viru Autos Viru Auto tiim on väike ja ühtehoidev. Firma põhiväärtused on inimeste ja oskuste väärtustamine. Viru Auto kasvab ja areneb kiiresti

Loe lisa
Sillastend

Miks on vaja autol sildu reguleerida?

Näpud õliseks ehk millised tööriistad koduseks autoremondiks soetada? Mis on sillad ja miks nende osad kuluvad? Auto sillaosad on teadupärast üldiselt nn kuluosad, mis hooldusremontide

Loe lisa
Keretööd & värvimine

Mida pead teadma auto värvimisest?

Mida pead teadma auto värvimisest? Värv on auto välimuse juures üks silmapaistvamaid ja olulisemaid elemente. See on esimene asi, mida nii autoomanik kui teised liiklejad

Loe lisa
Konditsioneer

Konditsioneeri täitmine ja kliimaseadme süsteemi kontroll

Konditsioneeri täitmine ja kliimaseadme süsteemi kontroll Auto konditsioneeri tööpõhimõte seisneb surve all hoitavas külmutusagensis, mis peab konditsioneeri korralike jahutavate omaduste säilitamiseks olema  täidetud optimaalses koguses. Konditsioneerist tulev jahe

Loe lisa
Autohooldus & õlivahetus

Tehnoülevaatuse eelne autohooldus ja -kontroll

Tehnoülevaatuse eelne autohooldus ja -kontroll Uue autoga tuleb tehnoülevaatusel käia iga kolme aasta tagant. Uuema, kui 10-aastase autoga iga kahe aasta tagant ning vanemate sõidukitega

Loe lisa
Diagnostika

Diagnostika ja veakoodid

Diagnostika ja veakoodid Tänapäeva autod sisaldavad kümneid eri ülesandeid täitvaid arvuteid. Nende põhiülesandeks on sõiduki erinevate komponentide töö monitoorimine ja/või tõhustamine, tagades seeläbi komponentide töö

Loe lisa
Call Now Button