Heas korras rehvid on auto kõige olulisem osa. Ilma nendeta ei mängi rolli ükski teine auto hea omadus, olgu selleks siis kiirus, hea juhitavus või turvalisus. Kuna rehvid seovad autot sõiduteega, on nende kvaliteet ja seisukord määrava tähtsusega.
Rehvide korrasolekus tuleks veenduda enne iga sõidu alustamist. Rehvirõhku ja rehvide visuaalset seisukorda tuleks samuti mõõta ja hinnata regulaarselt – mida tihedamini, seda parem.
Rehvid kuluvad igasugustes tingimustes ajapikku. Kulumist saab objektiivselt hinnata mustrisügavuse jääki mõõtes. Mõõta tuleks mitmest kohast, et tuvastada ebaühtlast kulumist, mis võib reeta probleemid balansseerimata ratastest või sildadest. Uute rehvide kestvust hinnatakse optimistlikult isegi enam kui 50 000 kilomeetrit. Küll aga tuleb nagu ikka arvesse võtta Eestile omaseid autovaenulikke teeolusid ning hinnata rehvide seisukorda pidevalt ja kriitilise pilguga.
Rehvid on asjad, mis tuleks võimalusel osta uuena ning usaldusväärse müüja käest. Vastasel juhul ei saa kunagi täiesti kindel olla, kui palju rehve kasutatud on, kui vanad nad on ning ega need pole ebaseaduslikul teel taastatud. Rehvide puhul on väga oluliseks asjaoluks ka nende vanus. Seega võib kasutatud rehvide ostul sattuda otsa rehvidele, mis näevad välja kui uued ning nendega ongi ehk väga vähe sõidetud, kuid pikal seismisel kõvastunud rehvisegu on võtnud kõik rehvi olulised sõiduomadused ning nende rehvidega võib olla äärmiselt ohtlik sõita. Kasutatud rehvide ostul tuleks need kindlasti lasta asjatundja poolt üle kontrollida.
Loomuliku kulumise puhul on ideaalne variant välja vahetada terve jooks rehve korraga. Võrdse kulumisega rehvid tagavad parimad sõiduomadused. Rehvi purunemisel või muude defektide tekkimisel ei ole loomulikult vajalik ega mõistlik tervet jooksu välja vahetada. Küll aga tasuks siinkohal jälgida, kuidas üks või kaks uut rehvi vana jooksuga parimal moel sobitada.
Kui terve jooks vahetamisele ei lähe, soovitatakse rehve vahetada vähemalt paaridena. Kui vahetada välja ainult üks rehv, siis tuleks see panna tagumiseks rattaks kõrvuti paari selle vana rehviga, millel on kõige sügavam mustrijääk. Kahe uue rehvi allapanekul tuleks need samuti panna tagarehvideks, kuna seal on rehvide mustrijäägi sügavus pisut olulisem, kui esirataste puhul.
Naelrehvid on ajalooliselt olnud autojuhtide meelisrehvid talvistesse tingimustesse. Naelad või naastud, nagu neid kutsutakse, on kummi sisse sisestatud metallpesades olevad volframkarbiidist pulgakesed, mis kuluvad rehviga sarnases tempos. Naelrehvid vajavad väljavahetamist, kui märkimisväärne osa naeltest on välja tulnud või ära kulunud, või kui musti jääk on alla normmäära.
Naelrehvide suurimaks puuduseks on see, et puhtal asfaldil on nende pidurdusvõime päris tuntavalt vähendatud. Naelad põhjustavad olukorra, kus teega puutub kokku väiksem osa kummi ning pidurdamisel tekib seetõttu paratamatult libisemine. Lisaks kulutab asfaldil sõit loomulikult väga kiiresti naelu ning kannatajaks pole mitte ainult turvalisus, vaid ka rehvide eluiga ning paraku ka sõiduteed ise.
Teiseks võimaluseks on lamellrehvid. Naelte asemel kasutatukse siin ära viimaste aastakümnete arenguid materjaliteaduse vallas ning lamellrehvide näol on tegemist sellist kummisegu kasutatavate rehvidega, mis võimaldavad paremat haakumist lumisel või jäisel teel. Samuti esineb üldjuhul märksa sügavam ja keerulisem muster. Asfaldil ei kulu lamellrehv sedavõrd kiiresti ning nendega võib sõita aastaringselt, vältides seeläbi riske kevadel ja sügisel. Samuti on nad sõbralikumad meie teede suhtes.
Ometi on põhjamaistes karmides oludes naelrehvid veel au sees. Tõsise lume ja jäiste olude korral on naelrehvid endiselt eelistatum ja turvalisemana tunduv lahendus. Samuti soovitatakse naelrehve eelistada kogenamatumatel autojuhtidel. Lõppkokkuvõtteks on talverehvide tüübi üle otsustamine autojuhi enda teha, mõlemal on paraku omad plussid ja miinused.
Maanteeamet on sätestanud konkreetsed nõuded rehvi mustri sügavuse kohta. Rehvi mustri sügavust mõõdetakse rehvi mustri kesksoones.
Talverehv – minimaalne 3,0 mm, soovitatavalt 4,0-5,0 mm
Suverehv – minimaalne 1,6 mm, soovitatavalt 3,0-4,0 mm
Heas korras rehvidest pole suuremat tolku, kui neis olev õhk on vale rõhu all. Korrektne rõhk tagab optimaalse juhitavuse ja kütusekulu ning vähendab rehvide enda kulumiskiirust. Kui autot kasutatakse igapäevaselt, tuleks rehvirõhku kontrollida vähemalt paari nädala tagant, või tihedamini juhul, kui on märgata muutuseid auto sõiduomadustes.
Tasub ka teada, et visuaalselt rehvide vaatlemine neis oleva õhu hindamiseks ei ole eriti pädev lahendus, kuna tänapäevased rehvid on visuaalselt arusaadavalt tühjad alles umb 50% õhuga. Rehvirõhku saab kontrollida ja õigeks muuta enamikes tanklates selleks ettenähtud kasutajasõbralike kompressormasinatega.
Õige rehvirõhk on üldjuhul kirjas juhi ukse siseküljel oleval sildil (mõnel vanemal autol ka kütusepaagi luugi siseküljel vms) ja omanikujuhendis. Kui sildid on kulunud või omanikujuhend kadunud, aitab Google või autotöökoda.
Näpud õliseks ehk millised tööriistad koduseks autoremondiks soetada? Mida ja kuidas ise remontida? Mitmed lihtsamad mehaanikutööd on võimalik autoomanikul ise ilma suurema teadmiste- ja vahenditepagasita
Avariijärgse tegevuse ABC. Kuidas töötab kindlustuspakkuja kulul remont? Esimesed asjad esimesena Liiklusõnnetuses osalejana on esmatähtis inimeste elud ja tervis. Kui aga õnnetuses kõik terveks jäänud
Kõik rehvivahetusest – mida teada autorehvide vahetamise kohta? Kuidas rehvid kuluvad ja miks neid vahetama peab? Heas korras rehvid on auto kõige olulisem osa. Ilma
Kuidas aru saada, et rehvid vajavad väljavahetamist? Rehvid ühendavad autot sõiduteega. Sellele lihtsale, kuid olulisele asjaolule toetudes saame aru, et olgu auto muus osas nii
Kuidas ära tunda kulunud piduriklotsid? – 5 levinumat sümptomit Ohutu autosõidu olulisemaid tegureid on korras pidurid. Pidurisüsteemi keskseks osaks on piduriklotsid, mis on oma töö
Mis mu autol viga on? – Suur abimees veaotsingul Tavaline autokasutaja kasutab oma autot punktist A punkti B jõudmiseks ning võtab iseenesestmõistetavalt, et auto töötab
Rehvid telli internetist – 3 põhjust, miks seda teha Talverehvihooaeg on peatselt käes. Kas tasuks juba varakult poodi järjekorda minna, enne kui paremad rehvid välja
Kõik, mida pead teadma auto mootorist Saage tuttavaks – sisepõlemismootor Kuniks elektrimootorid veel lapsekingadest välja kasvamas on, liiguvad teedel vähemasti mõnd aega vanad head sisepõlemismootorid.
Kasutatud auto Saksamaalt – kas tasub? Kuidas kasutatud autode toomine käib? Saksamaalt ja mujalt Lääne-Euroopast on Eestisse autosid toodud juba pikka aega. Koos üldise info
Mida silmas pidada kasutatud auto ostmisel? Miks kasutatud autosid ostetakse? Tihtipeale on kasutatud auto ostmine mõistlik lahendus. Auto kaotab esindusest välja veeredes juba suure osa
Lüpsmiskultuurist ehk kust leida usaldusväärne ja rahakotisõbralik autotöökoda? Elame ajal, kus engineered to fail ( eesti k “ehitatud purunema” ) põhimõte on autotööstuses tugevasti kanda
Autoremonditöökoda vs tehnoülevaatus Autoremonditöökodade igapäevatöös esineb sageli juhtumeid, kus autoomanikud on töökoja poole pöördunud sooviga remontida või välja vahetada mõni kohustuslikul tehnoülevaatusel saatuslikuks saanud detail
Mootoririhmast ja selle vahetamisest Mis on mootoririhm? Auto mootori keskseks, siduvaks osaks on mootoririhm ehk hammasrihm. Mootori osadeks on muuhulgas erinevad mehaanilised osad, mille omavaheliseks
Mida pead teadma auto vedrustusest Juhitavus ja sõidusujuvus Auto juhitavus sõltub olenemata auto võimsusest või aerodünaamilistest omadustest ennekõike vedrustussüsteemist. Et auto oleks juhitav ning auto
Auto rooste ja kuidas seda vältida Rooste on üks auto suurimaid vaenlaseid. Eesti kliima ning soolatud teed pikal talveperioodil tekitavad aga paraku roostele ideaalse kasvulava.
8 põhjust, miks töötada Viru Autos Viru Auto tiim on väike ja ühtehoidev. Firma põhiväärtused on inimeste ja oskuste väärtustamine. Viru Auto kasvab ja areneb kiiresti
Näpud õliseks ehk millised tööriistad koduseks autoremondiks soetada? Mis on sillad ja miks nende osad kuluvad? Auto sillaosad on teadupärast üldiselt nn kuluosad, mis hooldusremontide
Mida pead teadma auto värvimisest? Värv on auto välimuse juures üks silmapaistvamaid ja olulisemaid elemente. See on esimene asi, mida nii autoomanik kui teised liiklejad
5 nippi, mis aitavad auto ülalpidamiskulusid vähendada Auto ülalpidamiskulud võivad olla paljudel juhtudel rahakotile üsna laastava mõjuga. On vana tõde, et uuema ja kallima auto
Kuidas aru saada, et on aeg siduri väljavahetuseks? Manuaalkäigukastiga autodele on iseloomulik siduripedaali olemasolu, millega juht ise käiguvahetusi ning kohaltminekuid jms juhtima peab. Automaatkäigukasti puhul
Pidurite ja veermiku remont – mida peaksid teadma? Kui mootori ülesanne on autot edasi vedada, siis veermiku oma on piltlikult öeldes tagada teel veeredes mootori
Konditsioneeri täitmine ja kliimaseadme süsteemi kontroll Auto konditsioneeri tööpõhimõte seisneb surve all hoitavas külmutusagensis, mis peab konditsioneeri korralike jahutavate omaduste säilitamiseks olema täidetud optimaalses koguses. Konditsioneerist tulev jahe
Tehnoülevaatuse eelne autohooldus ja -kontroll Uue autoga tuleb tehnoülevaatusel käia iga kolme aasta tagant. Uuema, kui 10-aastase autoga iga kahe aasta tagant ning vanemate sõidukitega
Diagnostika ja veakoodid Tänapäeva autod sisaldavad kümneid eri ülesandeid täitvaid arvuteid. Nende põhiülesandeks on sõiduki erinevate komponentide töö monitoorimine ja/või tõhustamine, tagades seeläbi komponentide töö